Seminar tõi kokku 23 keskkonnahariduse valdkonna esindajat üle Eesti – Järvamaalt, Läänemaalt, Raplamaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Harjumaalt.

Osalejate seas oli ka tänavu jaanuaris tegevust alustanud Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arenduskeskuse juht Agnes Unnuk, kes tutvustas päeva sissejuhatavas ettekandes arenduskeskuse peamisi tegevussuundi. Ettekandele järgnenud arutelud pakkusid talle võimaluse kaardistada keskkonnahariduse keskuste vajadusi ja ootusi ning saada sisendit arenduskeskuse tegevuste kujundamiseks.

Dialoogi hõlbustas Mayri Tiido, kelle juhendamisel kaardistasid osalejad piirkondlikes gruppides tänast koostööolukorda ning kujundasid ühiselt nägemust tulevikust.

Aruteludes tõsteti esile nii valdkonna tugevusi kui ka kitsaskohti. Tugevusena nähti keskuste võimekust pakkuda keskkonnaharidust väga erinevatel teemadel ja eri sihtrühmadele. Mõnes piirkonnas toetavad tegevusi lisaks KIKile ka kohalikud omavalitsused. Paljud osalejad tõid esile pikaajalised koostöösuhted lasteaedade ja koolidega, mis aitavad tagada keskkonnahariduse järjepidevust. Samuti peeti valdkonna üheks suurimaks väärtuseks keskustes töötavaid oma ala spetsialiste, kes aitavad hoida tegevuste kõrget kvaliteeti.

Samas ilmnes, et eri piirkondadel on ka erinevad väljakutsed. Pärnumaal mõjutavad tegevusi hajaasustus ning keskkonnahariduslike programmide juhendajate järelkasvu puudus. Tartumaal toodi positiivse näitena esile Tartu linna toetus õpilaste osalemisele õppeprogrammides, kuid märgiti, et kõik omavalitsused ei pea teemat võrdselt oluliseks. Seega seisavad mitmed suure kompetentsiga keskused silmitsi rahastusprobleemidega. Järvamaal nimetati väljakutsetena tegevuste õhinapõhisust, pikki vahemaid ning kohati ebastabiilset koostööd koolidega. Tallinnas ja Harjumaal on küll palju eriilmelisi tegutsejaid, kuid omavahelised sidemed on nõrgad ning tuntakse vajadust parema koordinatsiooni järele.

Päeva jooksul kõlas korduvalt mõte, et piirkondades oleks vaja koordinaatoreid ehk partnerlussuhete juhte, kes aitaksid koostööd hoida ja edasi arendada. Nende roll võiks hõlmata regulaarsete kohtumiste korraldamist, kogemuste jagamise ja vastastikuse mentorluse toetamist ning ühiste algatuste käivitamist. Samuti võiksid nad esindada keskusi suhetes kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega ning aidata kujundada piirkondlikke turundus- ja kommunikatsioonisõnumeid. Osalejad leidsid, et selline töö peaks olema tasustatud ning ühe võimalusena pakuti välja, et piirkondlikud koordinaatorid võiksid tegutseda KIKi keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arenduskeskuse juures. 

2026/2027 õppeaasta EKHÜ KIK projektis toetame priikondliku koostööd pedagoogiliste koolituste raames. Rohkem infot jagame septembris.

Aitäh kõigile osalejatele ning uute kohtumisteni!