Keskkonnahariduse koolituspäevade sarjas tutvustame loodus- ja keskkonnahariduskeskuste tegevusi, sihtrühmi ja eripärasid. Eesmärk on täiendada osalejate erialaseid oskusi, arendada keskkonnahariduse võrgustikku ning teavitada koole keskkonnahariduse võimalustest.
Kavas on esitlused ja õpitoad, kus
keskus tutvustab oma tegevusi, eripärasid ja sihtrühmi. Arutleme ka
koostöövõrgustiku arendamise seisukohast olulistel teemadel.
Koolituspäevadele on oodatud
keskkonnahariduse spetsialistid, lasteaia- ja kooliõpetajad, haridusasutuste
juhid, kõrgkoolide õppejõud ja üliõpilased, loodus- ja keskkonnaorganisatsioonide
töötajad, loodusturismi spetsialistid ja teised huvilised.
Lisainfo: Jonas Nahkor; Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht, tel
55644000
Koguneme Penijõel, Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses. Kogu päeva veedame õues!
Päeva esimeses pooles viib Aveliina Helm meid
pärandkoosluste rännakule, mille käigus tutvume luha, loopealse,
puisniidu ja soostunud niidu kooslustega. Matka vältel ja järel toimub
praktiline ülesanne, mille kaudu õpime märkama tolmeldajate toidulauda
hiliskevadel.
Seekord on põhjust kaasa pakkida kummikud või asisemad saapad, kuna tutvume ka merega päris lähedalt. Helen Orav-Kottaga läheme
rannaniidule ja mere äärde. Tutvume rannaniidu- ja rannikumere liikide
ja kooslustega, liikidevaheliste seoste ning ökosüsteemiteenustega.
Koolituspäeva käigus valmib ühiselt õppemäng, mille tarvis on kasu
pildistavast telefonist. Kui sul on olemas taimemääraja, võta seegi
kaasa.
Päeva jooksul vastab meie küsimustele ka Keskkonnaameti kohalik asjatundja pärandkoosluste hoolduse alal.
Vii end täpse päevakavaga kurssi ja registreeru siin
Koolituspäeva rahastab Keskkonnainvesteeringute keskus.
Lisainfo:
Raul Savimaa, EKHÜ koolituste koordinaator, tel 5017071
Toimunud koolituspäevad:
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituspäev „Ida-Viru maastikud“ toimus 2. märtsil Mäetagusel, Kiiklas ja Aidu karjääris
Pärandkoosluste teemalist koolituspäeva alustasime Mäetagusel, kus Heldi Aia mittetulundusühingust Avatud ja Hoitud Loodus tutvustas meile, kuidas mägiveised hooldavad Mäetaguse tammikut. Paarkümmend mägiveist said ligikaudu 30-hektarilise alaga suurepäraselt hakkama. Lisaks maapinna hooldamisele olid ka puud alt kuni pooleteise meetri kõrguselt kenasti okstest puhtaks tehtud ning ala jättis mõnusa pargi mulje. Retkel nägime ka ilvese, põdra, kitsede ja jänese tegutsemise jälgi. Heldi Aia pakkus ka erinevaid põnevaid taimeteid ja imemaitsvat männikäbimoosi, mis läbi lume ja jäiste teede kaudu tulnutele väga meeltmööda oli.
Lõuna veetsime Kiiklas, kus Ruth Linnard ja Külli Raidma tutvustasid rahvamaja ja sealset muinasjututuba ning Külli Raidma kirjelduste läbi saime lähemalt aimu, kuidas kaevandus mõjutab kohapealset igapäevast elu.
Aktiivne tegevus ja välipraktikum toimusid Aidu karjääris. Margus Pensa Alutaguse matkaklubist koos abilisega õpetasid, kuidas mõõta puid juurdekasvupuuriga. Katsealuseks oli lehis, mille vanuseks tuvastasime veidi üle 50 aasta. Samuti võrdlesime Aidu karjääris olevat vett tavalise kraaniveega. Selgus, et olulist erinevust ei olnudki. Kuna retk toimus lumistel maastikel, kasutasime räätsasid. Ka siin nägime erinevate loomade jälgi, alal olid oma toimetanud mitu põtra, aga ka saarmas. Tutvusime Aidu karjääri ökoloogiaga selle rekultiveeritud ja taastamata osades ning ronisime Sipelgamäe otsa. Päeva lõpetas piknik Kohtla kaevandusmuuseumi juures ja ühispilt suure kopa sees.
Koolituspäeva pildid leiab siit
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituspäev „Igaühe loodushoid!“ toimus 20. oktoobril Kohila Raamatukogus
Keskkonnahariduse Ühingu partnerlus SEEMIKuga jõudis ühe vahefinišini, kui toimus meie kolmas ühiselt läbiviidav koolituspäev teemal "Igaühe loodushoid!"
Sel päeval kogesime, kuidas on Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik läbi tantsu ehitanud sildu loodusläheduse suunas. Liisa Puusepp, Elina Malleus-Kotšegarov ja Mihkel Kangur võtsid kanda ülejäänud arutelu teemadel Looduse hüved ja Igaühe loodushoid. See tundus hästi avavat ka eesseisva, kevadtalvise koolitushooaja teemat, mil meiega ühendavad jõud Eesti Mereinstituut (Helen Orav-Kotta) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (Aveliina Helm). Koolitusega olime külas ka Kohila Keskkonnahariduskeskusel, kuid sündmus ise toimus sel korral Kohila raamatukogus.
Päevakava leiab siit.
Sündmus oli viimane kolmeosalisest seeriast, mida viidi läbi koostöös Tallinna Ülikooli töörühmaga SEEMIK. 2020/21 koolitushooaja eesmärk oli senisest enam seostada keskkonnahariduslikke tegevusi kodanikuühiskonna, erasektori ning humanitaar- ja sotsiaalaladega. Üritust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti Keskkonnahariduse Ühing korraldas 2. veebruaril Rakvere Rohuaia lasteaias koolituspäeva "Kuidas haridus ja digi kokku sobivad?"
Keskenduti digitaalsete vahendite ja rakenduste kasutamisele hariduses. Ene Nool tutvustas Rakvere Rohuaia lasteaia kogemusi digivahendite õppesse lülitamisest. Väljasõppe rakenduse Avastusrada üks loojatest Jaanus Terasmaa sisustas osa päevast praktiliste tegevustega õues ning vaatas seejärel analüütilisema pilguga rakenduse kasutegurit hariduses.
Jätkuna novembrikuisele, viljakaid arutelusid täis sündmusele, pühendati ka sel korral osa ajast väärmõistete ja "alternatiivsete tõdede" temaatikale. Arutelu keskkonnaga seotud mõistete kujunemisest vedasid eest Grete Arro ja Elina Malleus-Kotšegarov. Kommunikatsiooniteadlane Arko Olesk analüüsis meediakajastuste usaldusväärsust.
Päevakava asub siin.
Sündmus oli teine kolmeosalisest seeriast, mida viiakse läbi koostöös Tallinna Ülikooli töörühmaga SEEMIK. 2020/21 koolitushooaja eesmärk on senisest enam seostada keskkonnahariduslikke tegevusi kodanikuühiskonna, erasektori ning humanitaar- ja sotsiaalaladega. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnahariduse koolituspäev "Kliimamuutused tänases infoväljas“ toimus 3. novembril Viljandis
Eesti Keskkonnahariduse Ühing korraldas Viljandis, Pärimusmuusika aidas koolituspäeva "Kliimamuutused tänases infoväljas – alternatiivsed tõed ja väärmõisted".
Kliimamuutuseid puudutav info on vahel tõene, vahel painutatud, vahel rohepestud. Saime Mari Jõgiste ja Marko Veissoni kogemuste kaudu tutvuda kliimamuutuste käsitlustega kaugetest riikidest ja seejärel lahata Arko Oleski, Elina Malleuse ja Grete Arro juhendamisel kliimamuutuste alase info levikut ühiskonnas.
Koolituse päevakavaga saab tutvuda siin.
Sündmus oli esimene kolmeosalisest seeriast, mis viiakse läbi koostöös Tallinna Ülikooli töörühmaga SEEMIK ja MTÜ Mondo.
2020/21 koolitushooaja eesmärk on senisest enam seostada keskkonnahariduslikke tegevusi kodanikuühiskonna, erasektori ning humanitaar- ja sotsiaalaladega.
Lisainfo:
Jonas Nahkor, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht, tel 55 644 000
Raul Savimaa, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituskoordinaator, tel 5017071
ekhyhing@gmail.com
Eelmised koolituspäevad:
19.10.2020 toimus Palupõhja looduskoolis keskkonnahariduse koolituspäev „Päev metsas: mis on püsimetsandus ja kuidas seda hariduses tutvustada?“, kus oli fookuses püsimetsandus ja selle käsitlemine hariduses.
Peamiselt õues toimunud koolituspäeval tutvustasid püsimetsandust Palupõhja metsade näitel sealse looduskooli juht Robert Oetjen, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo ja pärandkoosluste hooldaja Avo Rosenvald. Vestlusringis arutleti, mismoodi peaks haridustöötaja tänases arvamusruumis orienteeruma ja kuidas metsanduse teemat õpilastele selgitada. Retkejuht Ants Kari jagas soovitusi metsamajanduse õpetamiseks.
Koolituspäeva korraldas Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Palupõhja looduskooli, Eestimaa Looduse Fondi, Avo Rosenvaldi ja Ants Kariga. Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Koolituspäeval rääkis Rutt Hints maapõuekasutusest ja selle tulevikutrendidest. Karin Käär tutvustas maapõue valdkonda populariseerivaid projekte ja haridustegevusi, millest koos õpilastega osa võtta (ettekanne saadeti EKHÜ listi 12. veebruaril). Õpitubades said osalejad ise käed külge panna kivimite, mineraalide ja kivististe uurimisel. Osalejate tagasiside oli positiivne ja tõdeti, et geoloogiaga tuleks nii kooli- kui huvihariduses rohkem tegeleda, sest teema on üha aktuaalsem igapäevaelus.
Koolituspäeva korraldas Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Särghaua õppekeskusega, toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
25.11.2019 toimus koolituspäev „Avastamisrõõmu
teaduskeskusest“
Energia avastuskeskuses, Tallinnas. Päevakava
Eesti Keskkonnahariduseühing jätkab sel õppeaastal keskkonnahariduse koolituspäevade sarjaga. Uue hooaja esimesel koolituspäeval 25. novembril tutvuti Energia avastuskeskuse haridustegevustega.
Keskkonnahariduse koolituspäeval tuli
juttu teaduskeskustest keskkonnahariduse toetajatena. Sarnaselt teistele
teaduskeskustele selgitas ka Energia avastuskeskus rohujuure tasandil fenomene,
millel baseeruvad komplekssemad süsteemid looduses. Koolituspäeval räägiti teaduskeskuste ja keskkonnahariduse seostest, toodi näiteid keskuse
haridusprogrammidest ning tutvustati keskuse valdkondadega seotud järeltegevusi.
Koolituspäeva korraldas Eesti
Keskkonnahariduse Ühing koostöös Energia avastuskeskusega, toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
26.04.2019 Keskkonnahariduse koolituspäev „Võti peitub
koostöös“
Tallinna Ülikoolis ja Eesti Loodusmuuseumis.
Koolituspäeval tutvustasid Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Liisa Puusepp ja vanemteadur Mihkel Kangur jätkusuutliku arengu võtmeküsimusi ja väljakutseid ning säästva arengu hariduse raamistikku. Eesti Loodusmuuseumi muuseumipedagoogid Tiiu Liimets ja Jekaterina Pesotski rääkisid õppekava toetavate tundide läbiviimisest loodusmuuseumi näitustel ja õppeklassis ning jagasid oma kogemusi liitreaalsuse kasutamisest.
01.02.2019 Keskkonnahariduse koolituspäev „Nähtavad ja nähtamatud võrgustikud“ Tartu loodusmajas. Päevakava
Koolituspäeval avastasime Tartu loodusmajaga seotud tehno-, mängu-, seene-, toidu- ja suhtevõrgustikke ning arutlesime, kuidas tekib sünergia erinevate võrgustike vahel. Töötubades said osalejad tutvuda nii loodusmaja ja pargiga kui ka keskuse õppeprogrammidega.
23.11.2018 Keskkonnahariduse koolituspäev „Tutvu
tegijatega“
Iisaku gümnaasiumis.
Koolituspäeval tutvusime Iisaku gümnaasiumi, põlevkivi kompetentsikeskuse, keskkonnaameti looduskeskuse, Iisaku kihelkonna muuseumi ja Alutaguse matkaklubi tegevustega. Kavas olid nii ettekanded kui ka õpitoad.